NB! Varasema seaduse kohaldamisel põhinevad suunised on esitatud siin.

Lähetatud töötaja töötingimused määratakse kindlaks nii päritoluriigi kui ka Soome seadustega. Päritoluriigi töötingimused võivad Soome omadest erineda. Seaduse eesmärk on tagada lähetatud töötajate võrdne kohtlemine Soomes tegutsevate ettevõtete töötajatega. Lähetatud töötaja töö suhtes kohaldatakse Soome tööõigusakte ja üldiselt siduvat kollektiivlepingut, millega tagatakse töötajale soodsamad töö- ja elutingimused kui õigusaktidega, mida muidu töötaja töölepingu suhtes kohaldataks.

Palga määramise alused

Soomes kehtestatakse palga määramise alused (st töötasu miinimummäärad ja selle erinevad
komponendid, makstava töötasu arvutamise meetod ja töötajate eri palgakategooriatesse liigitamise põhimõtted) tavaliselt lähtuvalt kollektiivlepingust.

Soomes on enamikus sektorites olemas üldiselt siduv kollektiivleping. Seetõttu tuleb palga määramisel kõigepealt kindlaks teha

• sektoris kohaldatav kollektiivleping, mille alusel määratakse kindlaks
• tunni- või kuupalk
• ülesandepõhine palgakomponent ja
• võimalik isiklik palgakomponent.

Kollektiivleping võib sisaldada sätteid palgakategooriatesse liigitamise kohta, kuid teatavates kollektiivlepingutes põhineb palgakategooriatesse liigitamine pädevusliigitusel ehk nn määradel. Kollektiivlepingud pakuvad tavaliselt palgakategooriatesse liigitamise kohta rohkem teavet.

Lähetatud töötajate palk

Lähetatud töötajatele tuleb maksta vähemalt sellist hüvitist, mis on kindlaks määratud töölepingu seaduse 2. peatüki 7. jaos osutatud üldiselt siduva kollektiivlepingu alusel. Kui sektoris ei ole olemas üldiselt siduvat kollektiivlepingut ega muud kehtivat kokkulepet või tava, tuleb töötajale maksta tavapärast ja mõistlikku töötasu. Tööandja ja töötaja vahel kokkulepitud palk ei tohi olla oluliselt madalam tavapäraseks ja mõistlikuks peetavast palgatasemest. Eelnevat sätet kohaldatakse ka olukordades, kus palk on kokku lepitud päritoluriigis Soome palgataset teadmata.

Lähetatud renditöötajate palk

Soome lähetatud renditöötajate töötingimused määratakse kindlaks samamoodi nagu Soome renditöötajate puhul.

Lähetatud renditöötajatele tuleb maksta vähemalt töölepingu seaduse 2. peatüki 9. jao alusel kindlaksmääratud hüvitist. Tegelikkuses kohaldatakse valdavalt rendiagentuuri kollektiivlepingut. Kui sellist kollektiivlepingut ei ole, määratakse miinimumtingimused kindlaks vastavalt kollektiivlepingule, mida kohaldab lepinguosaline ettevõte (teenuse saaja).

Kui lähetatud renditöötaja töösuhtele ei kohaldata ühtegi kollektiivlepingut, peavad palga, tööaja ja põhipuhkusega seotud tingimused olema kooskõlas lepinguosalise ettevõtte jaoks siduvate või tema poolt üldiselt kohaldatavate kokkulepete või tavadega.

Kui lepinguosalisele ettevõttele siduvad või tema poolt üldiselt kohaldatavad kokkulepped või tavad puuduvad, tuleb töötajale maksta tavapärast ja mõistlikku palka. Tööandja ja töötaja vahel kokkulepitud palk ei tohi olla oluliselt madalam tavapäraseks ja mõistlikuks peetavast palgast. Eelnevat sätet kohaldatakse olukordades, kus palk on kokku lepitud päritoluriigis Soome palgataset teadmata.

Töötaja võib tööandjaga, st rendiagentuuriga kokku leppida töötingimused, mida ei ole kollektiivlepingutes sätestatud. Seetõttu võivad renditöötaja töötingimused osaliselt erineda lepinguosalise ettevõtte töötajate töötingimustest (nt lõunasöök või telefoniteenused).

Tööaja ja põhipuhkusega seotud hüvitised

Soomes hõlmab lähetatud töötaja miinimumpalk ka tööaega ja põhipuhkust käsitlevate sätetega seotud hüvitisi. Need võivad põhineda seadusel ja/või kollektiivlepingul. Kollektiivlepingutes võib teatavad tingimused leppida kokku teisiti, kui on sätestatud samu tingimusi käsitlevas seaduses. Seetõttu on oluline arvestada nii seaduse kui ka kollektiivlepingu sätteid.

Kollektiivleping võib sisaldada näiteks sätteid tööaja lühendamise või kirikupühadel töötamise eest makstava hüvitise või antava vaba aja kohta. Samuti võidakse kokku leppida ületunnitöö eest makstavas hüvitises.

Kollektiivlepingud võivad sisaldada ka seadusest erinevaid sätteid puhkusehüvitise ja puhkusehüvitisele lisaks makstava puhkuse lisatasu määramise kohta.

Kollektiivlepingu alusel võib puhkusehüvitise määrata protsendina makstavast palgast või koefitsiendi põhjal, mis määratakse kogunenud põhipuhkuse päevade alusel. Puhkuse lisatasu määratakse puhkusehüvitisel põhineva protsendina.

Tööandja vastutab palga maksmise eest

Tööandja vastutab töötajale palga maksmise eest. Lepinguosaline ettevõte (teenuse saaja) ei vastuta töötajale palga maksmise eest. Siiski peab lepinguosaline ettevõte renditöötajate palkamisel andma renditöötajate tööandjale kogu teabe, mida viimane oma kohustuste täitmiseks vajab.

Uue töötajate lähetamise seaduse kohaselt peab ehitusettevõte või peatöövõtja, kellele lähetatud töötaja on teatanud, et talle ei ole nõuetekohaselt palka makstud,

• nõudma lähetatud töötaja tööandjalt, nt lähetavalt ettevõtjalt, viivitamata teavet makstud palga ja selle kohta, kas makstud palk vastab seaduses sätestatule, ja
• saatma töötajale teabepäringu ja lähetava ettevõtja esitatud aruande; töötaja taotlusel saadetakse teabepäring ja aruanne ka tööohutuse ja töötervishoiu ametile.

Ehitusettevõte ja peatöövõtja hoiavad päringu ja aruande alles kaks aastat pärast töö lõppu.

Lisateave: Palk

Kollektiivleping

Tööturul töötingimuste reguleerimise alus on tööõigus. Ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid sõlmivad töötajate kollektiivlepinguid ja ametnike kollektiivlepinguid. Need kollektiivlepingud sisaldavad töötingimuste kohta üksikasjalikumaid sätteid kui kohaldatav õigus. Üldiselt siduvad kollektiivlepingud on siduvad ka mitteliitunud tööandjatele, st neile tööandjatele, kes ei kuulu tööandjate organisatsiooni. Töölepingu mis tahes punkt, mis rikub üldiselt siduva kollektiivlepingu vastavat sätet, on kehtetu.

Kohalik kokkulepe tähendab näiteks seda, et tööandja ja töötajad võivad sõlmida mõlema poole jaoks siduva kokkuleppe teatavate töötingimuste kohta. Kollektiivlepingutega võib siiski kehtestada kohalikele kokkulepetele piiranguid, seega tuleb kohaliku kokkuleppe sõlmimisel järgida nõuetekohast menetlust.

Lisateave: Kollektiivleping

---

Soome töökaitseamet teenindab külastajaid soome, rootsi ja inglise keeles. Telefoninõustamise kaudu saab abi töötervise ja -ohutuse ning töösuhte tingimustega seotud küsimustes, tel +358 295 016 620. Lisateave inglise keeles vahelehel Telephone Service. Kui Te soovite suhelda meiega e-posti või kirja teel või muul moel, palume Teil võtta ühendust selle regionaalhaldusameti töökaitseosakonnaga, kelle tööpiirkonnas Teie töökoht asub. Töökaitseosakondade kontaktid on leitavad inglise keeles vahelehel Contact information.