Tellija on tellija vastutuse seaduse järgi üks järgmistest, kui ta kasutab Soomes renditöötajaid või allhankelepingul põhinevat tööjõudu:

• ettevõte või avalik-õiguslik juriidiline isik,
• ettevõtja, kes peab esitama äriregistrile teatise majandustegevuse alustamise kohta,
• füüsilisest isikust ettevõtja ka muul juhul,
• välismaine ettevõte või avalik-õiguslik juriidiline isik.

Renditöötaja on seaduse järgi töötaja,

• kes on sõlminud töölepingu Soomes või välisriigis tegutseva tööandjaga ja
• kelle kõnealune tööandja on lähetanud tööle tellija teenistusse töötaja nõusolekul.

Allhankelepingu sõlminud tellijal on teavitamiskohustus lepingupartneri kohta sel juhul, kui on täidetud järgmised tingimused.

• Tellija ja lepingupartner on kokku leppinud, et lepingupartner teeb töö ära tasu eest. Leping ei pea olema kirjalik, vaid võib olla ka suuline.
• Töö tehakse ära Soomes tellija tööruumides või -objektidel. Tööobjekt võib asuda ka mujal kui tellija valduses olevates ruumides. Selliseid objekte on näiteks ehitus-, liiklus- ja transpordisektoris ning teenustes, mida osutatakse teenuse ostja või kasutaja ruumides.
• Töö on seotud ülesannete või vedudega, mis on osa tellija tavapärasest tegevusest. Koristamist ning seadmete ja ruumide hooldust ja korrashoidu peetakse alati tellija tavapärasteks ülesanneteks.
• Tellijale teeb töid üks või mitu lepingupartneri töötajat.

Tellijal on teavitamiskohustus alati, kui leping puudutab ehitamist, isegi kui ehitamine ei ole tema tavapärane tegevus. Ehitamiseks loetakse peale uusehitiste püstitamise ka muu hulgas hooldus ja remont ning mullatööd ja vesiehitus. Tellija peab hankima seadusega nõutavad teatised oma lepingupartnerite kohta isegi siis, kui lepingujärgset ehitustööd ei hakka tegema lepingupartneri töötaja, vaid töö teeb ära ainult lepingupartnerina tegutsev ettevõtja või ainult viimase alltöövõtja (vt punkt „Teavitamiskohustuse sisu“).

Teatised maksude tasumise kohta

Tellija võib hankida teatise oma lepingupartneri maksude tasumise kohta avalikust maksuvõlgade registrist, mis on kättesaadav ettevõtete ja organisatsioonide infosüsteemi e-teenuse kaudu (www.ytj.fi). Kui maksuvõlgade registrist selgub, et lepingupartneril on maksuvõlg, peab tellija hankima ka asutuse väljastatud teatise lepingupartneri maksuvõla kogusumma kohta (näiteks maksuvõlatõendi).

Iga kord ei ole lepingupartneri andmeid võimalik saada maksuvõlgade registrist: näiteks siis, kui lepingupartner on välismaine juriidiline isik, kellel ei ole filiaali Soomes, või iseseisev tööde teostaja, kellel ei ole registrikoodi. Sellistel juhtudel võib tellija lepingupartneri maksude tasumise väljaselgitamiseks hankida mõne järgmistest dokumentidest:

• tõend selle kohta, et lepingupartner on oma maksud tasunud,
• lepingupartneri maksuvõlgade puudumise tõend,
• teatis selle kohta, et lepingupartneril on maksuvõla tasumiseks koostatud maksegraafik.

Tellija peab alati hindama, kas lepingupartneril on eesmärk täita oma seadusest tulenevad maksekohustused. Tellijale võidakse määrata kõrgendatud hooletustrahv, kui tellija on pidanud aru saama, et lepingupartner ei kavatse täita oma seadusest tulenevaid maksekohustusi. Nii võib olla näiteks sel juhul, kui lepingupartneril on maksuvõlg, mille tasumiseks ei ole koostatud maksegraafikut ja mille suurust võib pidada märkimisväärseks.

Teatiste ajakohasus ja säilitamine

Teatised ei tohi olla lepingu sõlmimise hetkel üle kolme kuu vanused. Tellija peab kõik teatised alles hoidma vähemalt kaks aastat pärast lepingus kokkulepitud tööde lõppemist.

Kui tellija ei küsi teatisi otse lepingupartnerilt, võib ta need hankida ka usaldusväärseks peetavalt erateenusepakkujalt.

Üldjuhul ei ole tellija kohustatud hankima uusi teatisi, kui ta sõlmib sama lepingupartneriga uue lepingu vähem kui 12 kuu jooksul eelmise lepingu sõlmimisest ja teatiste hankimisest. Tellija peab siiski alati hankima kõik teatised enne uue lepingu sõlmimist sel juhul, kui tal on põhjust kahtlustada, et lepingupartneriga seotud asjaolud on muutunud kontrollimist nõudval viisil.

Teatised, mis tuleb hankida välismaise lepingupartneri kohta

Kui lepingupartner on välismaine ettevõte või avalik-õiguslik juriidiline isik, peab tellija hankima tema kohta samasugused teatised kui Soome lepingupartnerite kohta (vt ka „Teavitamiskohustuse sisu“).

Teatised tuleb hankida välismaise lepingupartneri asukohariigist. Kui lepingupartneril on lepingu sõlmimise hetkel registrikood Soomes, peab tellija lisaks hankima järgmised teatised ka Soomest:

• teatis selle kohta, kas lepingupartner on kantud tulumaksu kinnipidajate registrisse, tööandjate registrisse ja käibemaksukohustuslaste registrisse,
• teatised maksude tasumise kohta.

Teatis lähetatud töötajate sotsiaalkindlustuskaitse kohta

Kui välismaine lepingupartner lähetab töötajaid Soome, peab tellija hankima teatised nende sotsiaalkindlustuskaitse olemasolu kohta hiljemalt enne lepingujärgse töö algamist. Tellija vastutuse seaduse järgi väljaselgitatavad asjad on töötajate

• pensionikindlustus,
• õnnetusjuhtumikindlustus (ehitamist puudutavate lepingute korral).

Enne lepingu sõlmimist peab tellija veel nõudma, et lepingupartner esitab talle teatised sotsiaalkindlustuskaitse olemasolu kohta ka nende töötajate osas, kelle lepingupartner lähetab Soome lepingu kehtivusajal hiljem. Tellija peab esitama nõude kirjalikult ja selgesõnaliselt nii, et lepingupartner saab sellest aru.

Ehitamise korral on tellijal ka kohustus tagada, et kõigil lepingupartneri lähetatud töötajatel on kehtivad tõendid sotsiaalkindlustuskaitse olemasolu kohta enne, kui nad tööle asuvad. See kohustus lasub tellijal kogu lepingu kehtivusajal.

Üldpõhimõte on, et Soomes tehtav töö kindlustatakse Soomes. See kehtib nii Soome kui ka välismaiste tööandjate ja töötajate kohta. Erandiks on töötajad, kes on lähetatud Soome tööle ajutiselt. Nendele võidakse kohaldada Soomes töötamise ajal lähteriigi sotsiaalkindlustusseadusandlust.

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna territooriumilt saabuvate lähetatud töötajate pensioni- ja õnnetusjuhtumikindlustuse kohta käivad andmed võib esitada A1-tõendil. Kui töötajaid Soome lähetav lepingupartner ei esita tellijale Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna territooriumilt lähetatud töötajate kohta kogu töötamise perioodi hõlmavaid A1-tõendeid, tuleb tellijal eeldada, et lepingupartner võtab töötajatele pensioni- ja õnnetusjuhtumikindlustuse sellistest kindlustusseltsidest, kellel on õigus anda Soomes seadusega nõutavaid pensionikindlustusi ning kindlustusi tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu.

Lisateave teistest riikidest lähetatud töötajate sotsiaalkindlustuskaitse olemasolu tõendamise kohta: Lähetatud töötaja õnnetusjuhtumikindlustus (Tyosuojelu.fi: Accident insurance).

Lepingute piirnormid allhanke ja renditöö kasutamisel

Allhanke korral ei ole tellijal teavitamiskohustust, kui üksiku lepingu väärtus on alla 9 000 euro (käibemaksuta). Renditöö kasutamisel ei ole teavitamiskohustust, kui töö kestab kokku kuni 10 tööpäeva. Tööpäevade arv loetakse kokku tööandjapõhiselt: näiteks kui tellija rendib samalt tööandjalt kolm töötajat neljaks päevaks, on piirnorm ületatud ja tellijal tekib teavitamiskohustus.

Tellija ei tohi teavitamiskohustuse vältimiseks tükeldada lepinguid allapoole piirnormi jäävateks osadeks. Piirnormi arvutamisel loetakse töö pidevalt kestvaks, kui töö põhineb järjestikustel lepingutel või lepingutel, mille vahel on lühike katkestus. Piirnorm ei ole aasta- või majandusaastapõhine.

Mõjuv põhjus usaldada lepingupartnerit

Tellijal ei ole kohustust hankida seadusega nõutavaid teatisi, kui tal on mõjuv põhjus uskuda, et lepingupartner täidab oma seadusest tulenevad kohustused. Sellised mõjuvad põhjused on näiteks järgmised:

• lepingupartner on avalik-õiguslik juriidiline isik, avalik aktsiaselts või analoogiline välismaine juriidiline isik,
• lepingupartneri tegevus on stabiliseerunud (ei kehti ehitamise kohta),
• tellijal ja lepingupartneril on varasem lepinguline suhe (ei kehti ehitamise kohta),
• muu nendega võrdsustatav põhjus.

Ehitamist puudutavate lepingute korral on tellijal alati teavitamiskohustus – isegi siis, kui lepingupartneri tegevus on stabiliseerunud või tellijal ja lepingupartneril on varasem lepinguline suhe.

Tellija peab alati ise kaaluma, kas ta võib usaldada, et lepingu vastaspool täidab oma seadusest tulenevad kohustused. Tellija peab suutma dokumentaalselt tõestada, et ta on välja selgitanud lepingu vastaspoole tegevuse stabiliseerumise enne lepingu sõlmimist.

Tellijale ei tohi teada olla ka asjaolusid, mis likvideerivad mõjuva põhjuse usaldada lepingupartnerit (näiteks tulumaksu kinnipidajate registrist kustutamine).

Kui leping kehtib üle aasta, peab lepingupartner esitama tellijale teatised maksude tasumise ja pensionikindlustusega seotud küsimuste kohta iga 12 kuu järel.

Hooletustrahv ja suurendatud hooletustrahv

Kui tellija rikub teavitamiskohustust, võidakse talle määrata hooletustrahv. Hooletustrahv on minimaalselt 2440 eurot ja maksimaalselt 24 420 eurot.

Tellijale võidakse määrata ka suurendatud hooletustrahv järgmistel juhtudel.

• Tellija on sõlminud lepingu ettevõtjaga, kellele on kehtestatud ärikeeld, või sellise ettevõttega, kelle liikmele, juhatuse liikmele, tegevjuhile või muule analoogilisel positsioonil olevale isikule on kehtestatud ärikeeld.
• Tellija on pidanud aru saama, et lepingupartner ei kavatse täita neid seadusest tulenevaid maksekohustusi, mis lasuvad temal kui lepingupartneril ja tööandjal.

Suurendatud hooletustrahvi suurus on minimaalselt 24 420 eurot ja maksimaalselt 79 380 eurot.

Hooletustrahvi ja suurendatud hooletustrahvi määrab Lõuna-Soome regionaalhaldusameti töökaitse vastutusala.

Ametiühingu usaldusisikul ning usaldus- ja töökaitsevolinikul on õigus saada tellijalt teavet allhanke- ja renditöölepingute kohta.

Tellija peab andma neile järgmised andmed, kui nad neid küsivad:

• renditöö kasutamise põhjus,
• kasutatava tööjõu hulk,
• lepingupartnerite identifitseerimisandmed,
• tööobjekt,
• tööülesanded,
• lepingu kestus,
• renditööd või allhanketööd tegevatele töötajatele kohaldatav kollektiivleping,
• töötamise põhitingimused (kui kollektiivleping puudub).

Kui tellija hangib seadusega nõutavaid teatisi, saab ta teada ka lepingupartneri kohta käivaid konfidentsiaalseid andmeid. Tellija või tellija teenistuses olev isik ei tohi selliseid andmeid avaldada kõrvalistele isikutele.

Neid andmeid ei tohi avaldada isegi pärast seda, kui isik ei täida enam seda tööülesannet, mille raames ta on andmed saanud.

Konfidentsiaalsed andmed on muu hulgas andmed, mis puudutavad maksude tasumist ja maksuvõlga, pensionikindlustuse võtmist või maksmist ning maksmisele kuuluvaid pensionikindlustusmakseid.