Töötasu tuleb maksta iga palgaperioodi viimasel päeval, kui töölepingus või kollektiivlepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Mitme sektori kollektiivlepingud sisaldavad sätteid palgaperioodide ja palga maksmise päevade kohta.

Mis on palgaperiood?

Palgaperiood on tavaliselt kas kaks nädalat või üks kuu. Kui ajapõhine töötasu määratakse kindlaks lühema perioodi alusel kui üks nädal (nt tunnitasu või päevatasu), tuleb töölepingu seaduse kohaselt palka maksta vähemalt kaks korda kuus. Palgatöötajale tuleb palka maksta kord kuus. Kui töötaja töötasu määratakse nädala kohta, on palgaperiood üks kuu.

Tulemuspõhise töö, näiteks lepingulise töö korral ei tohi palgaperiood põhimõtteliselt olla pikem kui kaks nädalat. Kui tulemustasu on sektoris levinud, sisaldab sektori kollektiivleping tulemustasu maksmise kohta üksikasjalikumaid sätteid.

Kui töötajale makstav hüvitis koosneb täielikult või peamiselt kasumist või komisjonitasudest, ei tohi palgaperiood olla pikem kui üks kuu.

Ainult erandjuhtudel võib palgaperiood olla pikem kui üks kuu, näiteks siis, kui töötajale makstakse fikseeritud palka ja sellele lisaks komisjonitasusid või osa kasumist. Viimasel kahel juhul võib palgaperiood olla pikem kui üks kuu. Kuid isegi siis ei tohi palgaperiood olla pikem kui 12 kuud.

Erandlikud palga maksmise tähtpäevad

Palgamakse tähtpäev nihutatakse eelmisele argipäevale, kui maksetähtpäev on:

• pühapäev,
• kirikupüha,
• iseseisvuspäev või maipüha,
• jõululaupäev või jaanilaupäev või
• tavaline laupäev.

Kuidas tuleb palka maksta?

Töötasu tuleb maksta töötaja määratud pangakontole. Palk peab töötajale maksetähtpäeval kättesaadav olema. Tööandja vastutab palga maksmisega kaasnevate kulude eest.

Töötasu võib maksta sularahas üksnes mõjuval põhjusel, näiteks juhul, kui töötajal ei ole pangakontot või tööandjal ei ole töötaja pangaandmeid. Kui töötasu makstakse sularahas, peab tööandja saama töötaja allkirjastatud kviitungi või mõne muu maksetõendi.

Töötasu arvutamine

Tööandja peab töötajatele väljastama palgatõendi iga palgamakse kohta. Palgatõendid on töötajate jaoks olulised dokumendid mitmesuguste sotsiaalkindlustushüvitiste, näiteks töötuskindlustuse taotlemisel. Palgatõendil tuleb täpsustada, kui palju töötaja on vastaval palgaperioodil teeninud. Palgatõendil peab olema esitatud palga suurus ja selle määramise viis, et oleks võimalik kontrollida selle õigsust.

Palga määramise alused on muu hulgas järgmised:

• tööaeg palgaperioodil ja tunnitasu ning
• lisatasude suurus, näiteks õhtutöö või öötöö lisatasud, ning neile vastavate töötundide arv.

Soome standardimiskomitee on avaldanud palgatõendite sisu käsitleva standardi, mida võib kasutada alusena.

Standardis on sätestatud, et palgatõend peab sisaldama järgmist:

• töötaja nimi, amet ja sünniaeg,
• tööandja nimi ja üksuse asukoht,
• töösuhte alguskuupäev ja vajaduse korral lõppkuupäev,
• kinnipeetava maksuga maksustatud kumulatiivne töötasu eelmisel kalendriaastal, jooksval kalendriaastal ja viimasel palgaperioodil,
• palgaperiood,
• viimasel palgaperioodil kinnipeetud maks,
• lisatasud, mida on makstud viimase palgaperioodi vahetustega töö ja perioodipõhise töö eest, ning
• puhkusetasu ja puhkusehüvitis, mida makstakse seoses palga maksmisega.

Palga maksmine töösuhte lõppemise korral

Töösuhte lõppemine lõpetab ka palgaperioodi. Olenemata sellest, milline oli palgaperiood töösuhte ajal, tuleb töötaja töötasu maksta töösuhte lõppemise päeval.

Kui tööandja ja töötaja on aga töösuhte jooksul kokku leppinud palga maksmises töösuhte lõppemisest hilisemal kuupäeval või kui töösuhtele kohaldatakse kollektiivlepingus sätestatud palgaperioodi, rakendatakse sellist sätet ka töösuhte lõppemise korral. Sellisel juhul tuleb töötaja töötasu maksta kokkulepitud kuupäeval pärast töösuhte lõppu.

Töötaja viimase tasu arvutamiseks pikema aja võimaldamine on vajalik näiteks juhul, kui tööandjale ei ole töösuhte lõppemise päeval teada kõik töötasu arvutamist mõjutavad tegurid.

---

Soome töökaitseamet teenindab külastajaid soome, rootsi ja inglise keeles. Telefoninõustamise kaudu saab abi töötervise ja -ohutuse ning töösuhte tingimustega seotud küsimustes, tel +358 295 016 620. Lisateave inglise keeles vahelehel Telephone Service. Kui Te soovite suhelda meiega e-posti või kirja teel või muul moel, palume Teil võtta ühendust selle regionaalhaldusameti töökaitseosakonnaga, kelle tööpiirkonnas Teie töökoht asub. Töökaitseosakondade kontaktid on leitavad inglise keeles vahelehel Contact information.